Саопштења за јавност

Alles oli 22 august, kui meeskond oli võidujoovastuses, et meid edutatakse nüüd II.1-te. Uuele hooajale lähenesime realistlikult ja eesmärgiks sai seatud püsima jäämine. Hooaeg algas üsna nukralt pidime vastu võtma 3 kaotust jutti. Hooaja teine nädal saime jälle rõõmustada võitude üle aga juba nädala viimasel nädalal tuletas HC Tartu Kalev Välk meile kaotuse kibedat maitset meelde ning seis oli peale seda üsnagi lahja kahe võidu kõrval 4 kaotust. Järgmisel nädalal siiski saime taas võidusoonele aga nädala lõpus mänedseri vea tõttu saime taas tunda kaotust. hooaeg jätkus võitude lainega, mille juures oluliseim oli 28.09.2012 mäng Zvirbulisega, kust naasime koju õnnelikena, et me saatsime korda just midagi suurt me võitsime endast märkimisväärselt tugevama vastase tema enda kodus.
Hooaja keskpaigaks olime eneselegi ootamatult sattunud kuuendale kohale ja olime õnnelikud oma saavutuste üle, et meil on lootus saada veerandfinaali. Teise hooajapoole avanädal oli üsna sarnane hooaja avanädalaga ainus erinevus seisnes, et seekord võtsime kaotuse asemel lisaajavõidu senatorsi üle. Üsna nukker oli meeste meel alles nädal tagasi olime kuuendad aga nüüd kümnendad aga meeskonna mänedser lohutas ,et kaks väga rasket mängu on nüüd seljataga. Edasi jätkasime juba võidulainel. Mille sisse jäid mitmed olulised mängud. 29.10.2012 kohtusime Tartu välguga mäletades seda vastikut kaotust hooaja alguses ja seekord oli meestes tahtmine asi ära teha ja tuligi võit. Peagi peale seda tuli mäng Luckynoobiga kellele sai kogemata võit kingitud aga seekord me tahtnud kinkida ja ei kinkinudki. Varsti ootas meid taas Zvirbulis, kellega sai maha peetud võimas lahing, kus pidime leppima Zvirbulise napi võiduga lisaajal. Siiski ei suutnud meist keegi uskuda divisjoni edetabelit. See ei saa ju ometi tõsi olla meie ja kolmandal kohal? Mehi tegi see väga ärevaks aga nad ei komistanud ja lõpetasime põhihooaja võitudega.
Põhihooaja lõpus vaatasime imestusega tagasi debüüthooaeg ja me läheme playoffi kolmandalt kohalt. Sellist asja me ei osanud isegi kõige utoopilisemates unistustes ette kujutada hooaja alguses. Me olime seljataha jätnud divisjoni tugevuselt teise meeskonna Zvirbulise.
Taas meie tee ristus Tartu Välguga ja sai antud korralikke lahinguid ja me ei llibastunud ja võtsime 5:3 ja 2:0 võidud.
Kuid päev enne poolfinaali jõudis meie kurjakuulutavalt halb uudis Narva Red Wings kaotas corinthiansile ja meile tuleb vastu Zvirbulis.
Aga esimese mängu järel seisime üsna nõutult punktitabloo juures ja ei saanud aru kuidas see nüüd juhtus meie võit 4:0 nii tugeva vastase üle. Mille juures Rodrigue Gagnaire meie super väravavaht lubas peksa anda sellele, kes ta nii ilusast unenäost üles peaks äratama. Paraku reedel meil nii hästi ei läinud ja siis võttis Zvirbulis taas lisaaajal võidu ja üsna ebameeldiv oli, et lisaaega nad meil mängida eriti ei lasnud. Jäime ootama esmaspäevast otsustavat poolfinaali, kuigi sisimas kartsime halvimat ehk kaotust. Algas ülipõnev mäng ja avakolmandik seis endiselt 0:0. Äkitselt teisel kolmandikul meie mängijad vastase värava all lahingut pidamas ja ... punane tuli süttib. Meeskonna seas küsimus kas meil on veel tõesti lootus? Viimane kolmandik Zvirbulis nähes, et kaotada pole midagi pani raevukalt vastu aga rodrigue Gagnaire ei lasnud litril puutuda meie värava sisemust. Äkitselt kõlas lõpusireen, sellel ülipikana tundunud mängul, kus sekundid tundusid tundide pikkused olevat.
Reaalsus tundus justkui kaduvat see ei ole ju võimalik. See ei saa olla võimalik, et Meie ja Finaalis. Paraku peagi viimseks kinnituseks playoffi tabel näitab, et me tõesti purustasime tugeva Zvirbulise. Meeskonna õhkkond on saanud tugevaid muutusi kõik tunnevad end vabalt, sest teame, et HK viljandi on siiamaani täielikult domineerinud peale ühe pisi pisi libastumise.
Aga eks enam pole midagi parata ja peame riiulile hakkama ruumi tegema hõbedasele karikale.
Mänedseri poolt siis suured tänud II.1 parimale väravahile Rodrigue Gagnairele suurepäraste tõrjumiste eest mida ei jõua hooaja peale kokku lugedagi. Aga loomulikult ei tasu unustada ka ründajaid Milenko Nikšić, Ljubomir Desović, Dionýz Kompas, Vladimír Herget, George Anderson, Staņislavs Semjonovs ka nemad andsid suure panuse pannes punast tuld põlema. Loomulikult ka tublisid kaitsjaid Finn Sari, Dominik Mlčoch, kes olid tublid kaitses aga samas nii mõnelgi korral andsid vastase jaoks väga ebameeldiva söödu otse vastase värava alla.
Meeskond on üliõnnelik oma teise koha üle ja põhihooaja kolmanda koha üle. Siiski ootame hooaja lõppu, et teada saada mida toob edutamise ring meile. Aga igal juhul läheme tulevikule vastu positiivselt meelestatuna ja loodame ka tulevikus olla raskustest üle.

---

---